Postitamisse on pikk paus tulnud, kuid see-eest on üle tüki aja paljust kirjutada.
Ülikoolielu üks vahva osa on loomulikult erinevad korporatsioonid ja seltsid. Täna käisin siis minagi õnneliku juhuse tahtel korporatsioon Indla külalisõhtul. Ametlikult oli see mu esmane kokkupuude mõne korbi või seltsiga.
Tuleb tunnistada, et väga vahva oli. Pealtnäha tuleb paarkümmend tudengineiut kokku, koos juuakse teed ja süüakse kooki ning räägitakse juttu ja mingil hetkel minnakse laiali. Tegelikult peitub aga konkreetse konvendi seinte vahel rohkem kui esmapilgul paistab. Lisaks erinevatele reeglitele ja tradistioonidele on ka palju vahvaid n-ö mängulisi momente ning loomulikult suurepärane võimalus suhelda väga mastaapse akadeemilise seltskonnaga. Sest teadupärast suhtlevad erinevad seltsid ja korporatsioonid omavahel väga aktiivselt.
Lisaks on kõik liikmed äärmiselt sõbralikud ja positiivsed ning ruumid, milles viibitakse, loovad hubase ja koduse keskkonna. Pole siis ime kui mõni üliaktiivne korbirebane konventi magama jääb. Organiseerunud tudengi jaoks on korporatsioon või selts nagu teine kodu.
Ja mis kõige olulisem: üliõpilasorganisatsioon jääb üldjuhul liimega kaasa käima kogu eluks nagu ka inimesed, kellega seal on kokku puututud.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
jah. ja elu lõpuni jääd neile ka osalemistasu maksma...
vähemalt paari korbi puhul on nii.
Loomulikult panustavad liikmed selleks, et nende ühendus toimiks. Oled sa kuulnud, et tänapäeval tasuta lõunaid ei jagata?