Tean mitmeid inimesi, kellel on teatud perioodidel terve ihu pealaest jalatallani armastust täis, nii et tahaks seda kõikjale ja kõigile jagada. Kunagi lugesin üht raamatut, kus noor naine tahtis lisaks olemasolevale veel üht maja, et oma armastus kuhugi ära mahutada. Nüüd siis on neile inimestele (ja tegelikult ka kõigile ülejäänutele) veel üks võimalus armastuse jagamiseks.
Väikesed aafrika lapsed, kellel ei ole kodusid, tahavad koolis käia. Kui nüüd mina ja sina ja sina ja kõik ülejäänud ostavad endale lahedad käevõrud, saavad need väikesed kodutud aafrika lapsed varsti koolis käia. Nemad küll seda ei tea, aga meil on võimalus oma suurt armastust nendega jagada ning näidata, et tegelikult läheb ikkagi korda ka see, mis toimub tuhandete kilomeetrite kaugusel.
Noh, ja kui muidu ei huvita, siis üks planeedi suurimaid staare, Chris Martin juba käib selliste käevõrudega.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Kahjuks ei saa mitte vaiki olla. Isegi UNICEFI ja ÜRO abirahad on väga tihti läinud valedesse kätesse.
Pigem lähen kohale ja aitan mõnda kooli ehitada ning neid tappa, kes seal inimesi terroriseerivad, aga ma leian ,et raha (ja väga paljude muude asjade) annetamine teeb justnimelt halba.
Üks näide: mingis x aafrika piirkonnas hakkas üks firma tootma odavaid ja lihtsaid põllutööriistu. Meie jaoks on muidugi selline traktor, millel ei ole pardaarvutit, juba eilne päev, aga nende jaoks aitab oluliselt tootlikkust tõsta ka koralik labidas, reha või vihmuti. Igastahes hakati siis neid seal kohapeal tootma. Hinnad olid sellised, et kohalikud põllumehed said neid endale lubada ning nende tootmine andis mingile inimhulgale ka tööd. Ühesõnaga väga tore ja hea projekt. Aga siis tuli kas mingi ÜRO või EL projekt, mis jagas antud piirkonna inimestele ühekordselt suure hulga põllutööriistu.
Tulemus oli siis see, et EL turul tekitati sellega segadust ning kahtlaselt suuri tehinguid meie raha eest. Ning selle heateoga läks see firma pankrotti ning kui mingi hetk need annetatud tooted ära kuluvad, ollakse tagasi algseisus.
Annetamist pooldaksin ma juhul, kui näitks kuskil toimub mingi suur katastroof. Nagu näiteks paar aastat tagasi jäi mingi osa euroopast üleuputuste kätte. Ning see annetus võiks pigem olla mitterahaline vaid näiteks laenatakse vajalikku tehnikat ning inimtööjõudu.
Aafrika (ning paljude muude paikade) jaoks tuleks ilmselt leida mingi muu lahendus, kui pidevad annetused. Hiina näiteks on hakanud liivast mandrit oma tööstuse arendamise huvides kasutama. Ja see annab inimestele tööd ning tõstab elukvaliteeti. Aga kõik see on vaid Hiina enda huvides. Näiteks viiakse kuskile 1000 palgasõdurit, kes kaevandust kaitseksid.
Parem variant võiks olla ehk miskit muud. Kindlasti on koolid selle jaoks väga olulised. Samuti ka julgelek, sest iga terroristi suurim hirm on haritud tsiviilelanik, kes saab aru sellest, mis on hea ning tulviku jaoks vajalik.
Euroopa firmad võiks pigem üritada teha koostööd nendega. Kui kuskil aafriks elatakse veel tõesti võibolla puu otsas, siis valdavas enamuses sellest mandrist on ikka olemas mingisugune infrastruktuur ja toimivad riigisüsteemid.
Aafrika on ülemaailmsest majanduskriisist suhteliselt vähe mõjutatud ning ta on ikka retsilt kiirestiarenev paik.
Oht on muidugi selles, et kui Aafrika jalad alla saab, siis on tegemist potentsiaalselt väga ohtliku inimpommiga, sest nad võivad halval juhul viiekümne aastaga toota maailmasse juurde kolm-neli miljardit inimest.
Nii veider kui see ka ei ole, on see väga hea põhjus hoida aafrikat sellisena nagu ta parsjagu on.