Kuidagi lollakalt hakkab see blogi välja kukkuma. Muud ei tee, kui viitan teistele, kes kirjutavad hästi, ise seejuures sõna võtmata. Eks ma olengi pigem selline vaikne kõrvaltvaataja olnud.
Daniel Vaarik arutleb meediamudelite teemal, pakkudes välja võimalikke lahendusi praeguse olukorra parandamiseks. Soovitan kindlasti lugeda, eriti kaastudengitel, kellest mõni ikka aeg-ajalt siia satub.
Ise lisaksin vaid seda, mida öeldi mitmel korral teisipäevasel arutelul. See, mida ajakirjanik arvab, ei huvita enam kedagi. Staarajakirjaniku staatus lakkab eksisteerimast, kuna lugejatel lihtsalt puudub usaldus. Üha olulisemaks muutub seejuures toimetaja roll.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Ma lihtsalt avaldan oma mitteproffesionaalset arvamust.
Netis jälgin uudiseid kahest kohas: www.w3.ee ning www.delfi.ee
Esimene neist koondab endast viiteid kõigile suurematele väljaannetele ning kui midagi põrutavat juhtub, siis on kohe kõik pealkirjad sel teemal. Ehk siis võrdlusmaterjali on küllaga, kuigi ma tavaliselt ei võrdle. Mul on aga välja kujunenud see, et vaatan kes selle artikli avaldas ja kui on samal teemal, siis valin näiteks etv24 või postimees vms.
Ega ma nüüd sellega suurt midagi ei öelnudki peale selle, et ma üritan lugeda kvaliteetsemate nimedega artiklit.
Aga Delfi artiklitest jääb mul mulje, et kas autoreid sunnitakse relva ähvardusel kiiresti kirjutama, või siis on nad täielikud debiilid. Seal on veel artikli juures nupuke, millega saab toimetajat teavitada vigadest või oma arvamusest (ma ei pea silmas kommentaariumit). Mõned korrad olen sinna kirjutanud ja viidanud artiklis esinevatele metsikutele puudustele, aga mittekunagi ei ole neid ära parandatud ja üha uuesti saab lugeda täiesti vigase sisu ning kirjapildiga artikleid. Kohutav lihtsalt.
Äkki te olete kursis sellega, et kas tõepoolest nad peale valmiskirjutamist oma teksti läbi ei loe või ei lase kellelgi teisel seda teha. Igas kolmandas artiklis, mis jääb delfis allapoole maailmauudiseid, on lihtsalt mõni lause pooleli jäänud või mitu kirjaviga. Või mõlemat.
Kellele ma pean muret kurtma? Või on asi selline, et kui ei meeldi ,siis ei ole vaja lugeda?