Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on

Kui eelmine kord kirjutasin, et hea kontsert on nagu hea film, siis nüüd võiks selle lause ümber pöörata. Käisin kinos ja nägin üle tüki aja linateost, mida oleksin tahtnud sealsamas kohe uuesti vaadata.

Mul on hea meel, et Heath Ledgeri päris viimaseks filmiks jäi "Doktor Parnassuse imaginaarium". Kuigi tõenäoliselt oli tema osatäitmine "Pimeduse rüütlis" tunduvalt parem, meeldiks minul isiklikult teda meenutada loomulikku värvi juuste ja tervete suunurkadega. Tegelikult, olgem ausad, varalahkunud näitleja näeb "imaginaariumis" neetult seksikas välja.

Teadupärast oli filmine pooleli, kui mees teise ilma läks. Seega võeti appi ports pea sama kauneid näitlejaid, kes aitaks filmi lõpuni viia. Fantaasiamaailmas vahetab Ledgeri kehastatud Tony nägusid nagu sokke, mis peaks ilmselt andma aimu tegelase mitmepalgelisusest.

Mõnel hetkel tundus, nagu Heath Ledgeri surm olnuks stsenaristile ette teada. Näiteks mask, mille Tony endale leiab, katab sedavõrd suure osa näost, et mõningaid stseene võinuks vabalt mängida keegi teine, kellel on samasugune kehaehitus ja lõua otsas tume habe. Eriti hästi mõjub mask Heathi muutumisel Johnnyks (Deppi pean loomulikult silmas). Tegelikult on nende kahe sarnasus täiesti hämmastav. Kahtlustasin, et ühes hilisemas stseenis pärismaailmas kehastas Depp Tonyt, kuid täiesti võimalik, et see ainult tundus nii. Nimelt näidati Tony nägu ülevalt paremalt, seega ei olnud see täielikult näha ja meenutas pigem Deppi kui Ledgerit.

Jude Law ja Colin Farrell enam nii hästi varalahkunud näitlejat asendama ei sobinud. Küll aga valiti nad filmi suures osas seetõttu, et nad olid Heath Ledgeri head sõbrad olnud. Hiljem pilte vaadates leidsin, et Law asemele oleks hästi sobinud Orlando Bloom, kuna tema sarnasus Ledgeriga on tunduvalt suurem. Kuid kuna Terry Gilliam tahtis piirduda Ledgeri lähedastega, siis ilmselgelt ei tulnud Bloomi kaasamine kõne alla (kuigi mul puuduvad andmed sellest, kas nemad kaks on tutvunud või mitte).

Tõeliselt nauditavad olid Gilliami tehtud maastikud imaginaariumis. Monty Pythonist tuttav käekiri ja animatsioonivõtted olid mõnusalt kodused, samuti oli mõnes kohas tunda eht-pythonilikku huumorit.

Filmi tegi aga lõppude lõpuks nukraks teadmine, et Tony ei surnud mitte ainult filmis, vaid ka päriselus. Sellest hoolimata oli tegu tõeliselt hea linateosega, mis sobib hästi nii Heath Ledgeri loomingu kui ka Terry Gilliami animatsioonide austajatele. Soovitan soojalt!